Heast mõttest üksi ei piisa
Oleme abikaasa Lauraga kodus palju arutanud, mida ma oma koolitustega tahan saavutada ja mismoodi selleks peab lähenema. Ma olen üsna skeptiline selle suhtes, kui paljud erinevatel koolitustel kuuldud mõtetest lõpuks päriselt kasutusse jõuavad. Või kui kasutusse jõuavad, kas nad ka oodatud mõju avaldavad?
Inimene võib ju koolitusel kuulata ja isegi mõelda, et “väga hea point” ja läheb siis tööle tagasi. Aga esmaspäeval on ikka vaja päris tööd teha ning üsna sageli ei muutu tegelikult midagi.
Miks head mõtted pärast koolitust pärisellu ei jõua?
Mitte sellepärast, et inimesed ei tahaks areneda või proovida uusi asju. Pigem sellepärast, et uus teadmine ei muutu nende jaoks lõpuni loogiliseks.
Näiteks öeldakse koolitusel, et juht peaks inimesi rohkem kuulama. Enamik juhte nõustub sellega kohe. Jah, loomulikult on oluline inimesi kuulata. Aga päris elus meenub juhile olukord, kus ta proovis kuulata, inimene rääkis tema meelest täielikku jama ja lõpuks tuli ikkagi ise probleem ära lahendada. Mõte tundub õige, aga see ei haaku lõpuni tema enda kogemusega.
Kuna reaalsus ei klapi teooriaga, ei muuda inimene ka oma käitumist. Muutus tekib siis, kui inimene saab päriselt aru, miks mingi asi tema enda olukorras töötab.
Inimene peab nägema lahendust oma päris probleemile
Kui juht kuuleb koolitusel, et “1:1 vestlused on olulised”, siis tundub see lihtsalt järjekordse kohustusena. Mõte jääb tasemele: “ahjaa, ma peaks seda ka tegema.”
Aga päriselu probleemid tunduvad palju olulisemad. Inimesed ei mõista ootusi, kokkulepped kaovad ära ja kõik liiguvad eri suundades.
Kui see sama 1:1 vestlus muutub aga tööriistaks, mis just neid probleeme lahendab, mitte lihtsalt lisakohustuseks, siis muutub ka selle prioriteet.
Ja siis muutuvad ka küsimused.
Mitte enam “kas peaks tegema?”, vaid “kuidas me saaksime seda meie tiimis päriselt kasutada?”
See on minu jaoks hästi oluline hetk. Siis on näha, et inimene ei kuula enam lihtsalt huvitavat ideed. Ta proovib juba aru saada, kuidas seda oma päris olukorras tööle panna.
Enamikel juhtidel on vajalikud tööriistad juba olemas
Ma arvan, et siin tehaksegi koolitustes kõige sagedamini üks oluline viga. Väga palju keskendutakse uute tööriistade õpetamisele, kuigi sageli ei ole inimeste suurim probleem tööriistade puudumine.
Mul on selle kohta alati tulnud pähe ehitusplatsi võrdlus.
Kui maja ehitamisel mingi probleem tekib, siis inimesed ei eelda automaatselt, et lahendus on järjekordne uus tööriist. Tavaliselt hakatakse kõigepealt vaatama, milles probleem päriselt on.
Juhtimises otsitakse aga väga tihti “imetööriista”, mis kõik ära lahendaks.
Tegelikult on enamikel juhtidel vajalikud tööriistad juba mingil kujul olemas. Nad on varasemalt koolitustel käinud, läbi elu kogemusi saanud ja erinevaid lähenemisi proovinud. Probleem on sagedamini selles, et ei saada lõpuni aru, millist probleemi üldse lahendada proovitakse. Või ei osata olemasolevaid tööriistu oma päris probleemide lahendamiseks kasutada.
Sageli ei ole probleem seal, kus inimesed arvavad
Inimesed tulevad koolitustele sageli sümptomitega.
Keerulised vestlused. Motivatsiooniprobleemid. Vastutuse puudumine. Kehv koostöö.
Aga sümptomite taga peab olema ka diagnoos.
Kui juht ütleb, et inimesed ei võta vastutust, siis ei tähenda see automaatselt, et probleem on vastutustundes. Vahel puudub inimestel hoopis ühine arusaam eesmärgist. Vahel ei ole ootused selged. Vahel ei saa inimesed aru, kuidas nende töö suuremasse pilti sobitub.
Ja siis ei ole ime, et vastutust on raske võtta.
Sellepärast tunnen ma ka koolitajana päris suurt vastutust aidata jõuda päris probleemini välja. Muidu võib väga professionaalselt lahendada täiesti valet probleemi.
Hea koolitus ei alga vastustest, vaid õigetest küsimustest
Minu enda koolitused algavadki tavaliselt hästi lihtsatest küsimustest. Mis on teie ühine eesmärk? Mida te päriselt saavutada proovite? Kas kõik inimesed saavad sellest ühtemoodi aru?
Alles sealt edasi on võimalik aru saada, milliseid tööriistu või muutusi tegelikult vaja on.
Sest inimesed ei vaja enamasti lihtsalt rohkem infot. Nad vajavad arusaamist, kuidas mingi idee nende enda päris maailmas töötab.
Alles siis muutub hea mõte millekski, mida inimene päriselt kasutada tahab, mitte lihtsalt millekski, mida ta tunneb, et peaks tegema.
Kirjutasin SIIN lähemalt ka sellest, kuidas ma oma koolitused üles ehitan ja miks keskendun päris probleemide lahtimõtestamisele.