Kas juht peab valima inimeste ja tulemuste vahel?
Juhtimises räägitakse tihti tasakaalust. Ühel pool on vastutus, eesmärgid ja tulemused. Teisel pool inimesed, hoolivus ja empaatia.
See jätab mulje, nagu peaks juht pidevalt valima kahe vastandliku maailma vahel.
Kas suruda tulemusi või hoida inimesi? Kas nõuda rohkem või mõista rohkem? Kas keskenduda kliendile või meeskonnale?
Ja ausalt öeldes saavad juhid selle kohta tihti ka üsna vastandlikke sõnumeid. Kui juht nõuab palju, võib ta tunduda külm ja liiga tulemusele keskendunud. Kui ta keskendub palju inimestele, tekib kiiresti küsimus, kas ta üldse juhib või lihtsalt hoiab head tunnet üleval.
Minu kogemus ütleb midagi muud.
Inimlikkus ei takista eesmärkide saavutamist. Õigesti juhituna aitab see just neid saavutada.
Küsimus ei ole selles, kas valida inimesed või tulemus. Küsimus on selles, kuidas juhtida inimesi nii, et kliendi probleem saaks lahendatud ja meeskond tuleks sellega kaasa.
Miks eesmärgid üldse olemas on?
Iga meeskond eksisteerib põhjusega.
Kusagil on klient, partner või kasutaja, kellel on probleem. Ettevõte saab eksisteerida ainult siis, kui see probleem lahendatakse piisavalt hästi, et keegi on valmis selle eest maksma.
Seetõttu ei tohiks eesmärgid olla lihtsalt sisemised KPI-d või juhtkonna kapriis. Hästi seatud eesmärgid aitavad aru saada, kas meeskond loob päriselt väärtust või lihtsalt teeb midagi ära.
See on oluline vahe.
Kui eesmärk muutub ainult numbriks, väsivad inimesed üsna kiiresti ära. Numbrid ise ei tekita väga tunnet, et sinu töö päriselt loeb või kellelegi vajalik on.
Palju lihtsam on pingutada siis, kui inimene saab aru, kelle probleemi tema töö aitab lahendada. Kui ta näeb, kuidas tema töö kuhugi päriselt välja jõuab.
Sellepärast ei ole hea eesmärk lihtsalt mõõdik. Hea eesmärk aitab inimestel mõista, miks nende töö üldse oluline on.
Kui eesmärk on kellegi päris mure lahendamine, tekib tööle tähendus.
Kus tuleb mängu inimlikkus?
Mõni juht hoolitseb oma inimeste eest peaaegu nagu lemmiklooma eest. Nii palju, et unustab, miks see inimene üldse meeskonnas on.
Inimesi toetatakse, kuulatakse ja hoitakse pühendunult, aga fookus kaob.
Töötaja ei ole lemmikloom, kelle puhul ainus eesmärk on pakkuda turvatunnet.
Lemmiklooma puhul on turvatunne lõpp-punkt. Tiimi puhul on see alguspunkt.
Ma arvan, et paljud juhid satuvad siia tegelikult heast kohast. Nad ei taha olla halb juht. Nad tahavad olla mõistvad, toetavad ja inimlikud. Ja mingis osas on see täiesti õige.
Probleem tekib siis, kui inimlikkus muutub eesmärgiks omaette.
Kui juht hakkab vältima keerulisi vestlusi või laseb standarditel ja vastutusel lihtsalt ära vajuda ainult selleks, et inimesed ennast halvasti ei tunneks, siis ei aita see lõpuks enam kedagi.
Ka head inimesed tahavad tegelikult tunda, et nende töö liigub kuskile. Et meeskonnal on siht. Et koostööl on mõte.
Meeskond ei ole koos lihtsalt selleks, et tööl oleks turvaline olla. Meeskond on koos selleks, et teha head tööd, areneda ja luua koos väärtust. Juhi roll on aidata inimestel sinna jõuda.
Inimlikkus ei asenda juhtimist. Ta teeb hea juhtimise võimalikuks.
Mida halb tasakaalu otsimine teeb?
Kui juht usub, et eesmärgid ja inimlikkus võitlevad omavahel, kipub ta tavaliselt kalduma ühele poole.
Mõni surub ainult tulemust. Töö liigub kiiresti, otsused saavad tehtud ja tulemused tulevad. Aga pikemas plaanis hakkavad inimesed väsima, koostöö mureneb ja parimad inimesed eemalduvad. Mingil hetkel sõltub kogu süsteem sellest, et keegi peab inimesi pidevalt tagant suruma.
Teine juhtimine kaldub vastupidisesse äärmusesse. Kõik on justkui korras ja inimesed tunnevad ennast hästi, aga prioriteedid hägustuvad, standardid langevad ja klient ei saa lõpuks parimat tulemust. Keegi ei taha ebamugavaid teemasid tõstatada, sest oluline tundub hoida head tunnet.
Mõlemad võivad lühiajaliselt töötada. Kumbki ei tööta kaua.
Turvatunne üksi ei vii meeskonda edasi
Turvatunne on oluline. Ilma selleta ei julge inimesed vastutada, eksida, küsida ega uusi ideid välja pakkuda.
Aga turvatunne üksi ei vii meeskonda edasi.
Hea õhkkond ei tee veel tugevat tiimi.
Inimesel peab tekkima tunne, et ta päriselt tahab panustada, mitte lihtsalt teha asju sellepärast, et juht pidevalt surub. See tekib siis, kui töö tundub oluline, arusaadav ja tähenduslik. Kui inimene saab aru, kuhu tiim liigub ja kuidas tema panus suuremasse pilti sobitub.
Siis ei pea juht inimesi pidevalt tagant lükkama.
Meeskond hakkab ise liikuma.
Juhi roll ei ole valida turvatunde ja tulemuste vahel. Juhi roll on luua keskkond, kus inimesed tahavad koos head tööd teha.
Sellepärast keskendun ka oma juhtimiskoolitustes sellele, kuidas luua tiimis keskkond, kus inimesed tahavad koos head tööd teha, mitte lihtsalt ei täida kohustusi.