Juhina ei ole alati lihtne leida inimest, kellega enda päris muresid läbi arutada. Oma tiimiga ei saa kõigest rääkida, enda juhilt ei pruugi alati piisavalt tuge saada ja kolleegidel on samas organisatsioonis ka oma roll, suhted ja huvid, mis mõjutavad paratamatult seda, kuidas nad olukorda näevad. Vahel on vaja lihtsalt kedagi väljastpoolt, kellega olukord rahulikult läbi mõelda, enda mõtteid testida või kontrollida, kas oled mõnest olulisest vaatenurgast mööda vaadanud.
Kas ma olen mentor või coach?
Mentorlusega on minu tegevusel kindlasti ühisosa, sest jagan hea meelega ka enda kogemust. Samas sobib mulle enda olemuse tõttu rohkem küsimustega kaasa mõelda kui lihtsalt öelda, kuidas mina mõnes varasemas olukorras tegutsesin. Ka inimese enda jaoks on sellest tihti rohkem kasu, sest tema olukord ei ole kunagi täpselt sama, mis minu oma.
Samas ei ole see päris coaching. Olen coachingut õppinud ja kasutan selle võtteid, aga ma ei positsioneeri ennast ametliku coach’ina ega taha vestlust tingimata ühe kindla metoodika sisse panna. Mõnikord aitab kõige rohkem hea küsimus, vahel aga ütlen üsna otse, kuidas mina olukorda näen või millist teist varianti tasuks kaaluda.
Seega kõige täpsem kirjeldus minu kohta oleks ilmselt väline vestluskaaslane, kellega saab juhtimisega seotud olukordi läbi mõelda.
Miks võib välisest vestluskaaslasest kasu olla?
Hea kolleegiga mõtete põrgatamine võib olla väga kasulik ja ma olen ise oma karjääris sellest palju abi saanud. Samas on kolleegil enda eesmärgid, probleemid, suhted samade inimestega ja tihti ka üsna konkreetne arvamus sellest, mis organisatsioonis toimub.
Minuga neid asju kaasas ei tule. Mul ei ole sinu organisatsioonis positsiooni, enda eesmärki ega midagi võita sellest, millise otsuse sa lõpuks teed. See teeb võimalikuks rääkida ka teemadest, mida ei pruugi oma kolleegile või juhile väga vabalt välja öelda. Näiteks kahtlustest enda otsuse suhtes, probleemidest mõne inimesega, enda tehtud vigadest, tulevikuplaanidest või lihtsalt sellest, et päriselt ei tea, mida edasi teha.
Teine erinevus on see, et ma ei tea kogu konteksti. Selles on ka oma väärtus, sest ma ei ole harjunud samade eelduste ja selgitustega, mis organisatsiooni sees võivad juba ammu iseenesestmõistetavad tunduda.
Vahel aitab päris palju juba see, et pead enda olukorra kellelegi nullist ära seletama. Kui mõte on enda peas segane, tuleb see jutustades üsna kiiresti välja. Kui sa ei oska teisele inimesele selgitada, miks mingi otsus on vajalik või mida sa päriselt saavutada tahad, võib probleem olla veel enne sõnastust selles, et mõte ise ei ole lõpuni paigas.
Millest me kohtumistel päriselt räägime?
Teemad tulevad inimeselt endalt. Mul ei ole programmi, mille järgi peaks igal kohtumisel järgmise juhtimisteema läbi võtma. Mõnikord on inimesel väga konkreetne küsimus või otsus, mõnikord ei oska ta veel isegi täpselt öelda, mis valesti on, vaid tahab lihtsalt kellegagi oma olukorra läbi rääkida.
Üks inimene pöörduski minu poole sisuliselt sellepärast, et ta ei saanud enda juhilt piisavalt tuge ja tahtis kellegagi kontrollida, kas tema olukorrad ja mõtted on mõistlikud. Jutu käigus jõudis ta mitme järgmise sammuni ise. Mina sain eelkõige aidata tal vaadata olukorda ka tema juhi vaatenurgast: kuidas võib juht tema juttu kuulda, millised küsimused sealt võivad tulla ja milleks tasub enne vestlust valmis olla.
Teise juhiga läksime jällegi väga praktiliseks. Võtsime ette tema slaidid, vaatasime läbi, mida ta oma tiimile öelda tahab, arutasime, kui selge tal endal plaan tegelikult on, ning panime paika ajajoone, millal ja mis järjekorras ta järgmised sammud teeb.
Sellised olukorrad mulle endale eriti meeldivad, kuna suuremate muutuste või oluliste sõnumite puhul saan ma sõnastuse kõrval vaadata ka seda, kas juhil endal on mõte piisavalt selge.
Neid asju koos läbi rääkides tuleb sageli välja mitmeid praktilisi kohti: mida on vaja inimestele selgitada, mis võib jääda arusaamatuks, millised küsimused võivad tekkida ja kas plaan ise on piisavalt läbi mõeldud. Osalt ongi sellise lähenemise väärtus selles, et juht saab enne päris vestlust oma mõtte turvaliselt läbi proovida ja vajadusel veel täpsustada.
Kuidas kohtumised toimuvad?
Kohtumine kestab 60 minutit ja enamasti onlines. Tavaliselt kujuneb sellest regulaarne koostöö, aga kindlat rütmi ei pea olema. Mõne inimesega kohtume korra nädalas, teisega siis, kui midagi uut tekib või on mõni konkreetne teema, mida tasub läbi arutada.
Ette valmistama ei pea midagi erilist. Piisab sellest, et tuled selle teemaga, mis sul parasjagu kõige rohkem mõttes on. Mõnikord jõuame kohtumise lõpuks väga konkreetse järgmise sammuni, vahel on suurim väärtus selles, et olukord, mis tund aega tagasi tundus ühe suure segase probleemina, on nüüd jagunenud paariks palju selgemaks küsimuseks.
Kui tekkis küsimus, kas meil on millestki rääkida ja kas see formaat sulle sobib, soovitan panna Calendly kaudu tasuta 30-minutilise tutvumiskõne. Kui juttu jätkub pikemaks, saab sealt juba järgmised sammud edasi kokku leppida.